Keset tänavat...

Vic jalutas tänaval, raamat käes. ta oli just lõpetanud selle lugemise. Aga ta unustas selle kotti panna, nii ta kõndis seal raamat käes.

OT: Shayla

Shayla kükitas kusagil kitsal kõrvaltänaval, selg vastu ühe maja seina toetatud ning jalad kõhu alla kõverasse tõmmatud, hoides ühes käes poolikut suitsupakki ning teises koni, mida ta aeg-ajalt oma suu juurde tõstis ning sellest uue mahvi võttis. Tänav oli üsna inimtühi, seal viibisid hetkel peale tema veel paar random tüüpi, kes tundusid üsna purjus olevat. Üks kuttidest tõmbas ta püsti, surus tugevalt vastu maja seina ning asus siis näitsiku kaelale maasikat tegema. Shay ise polnud täna võtnud, kuid lasi sel kõigel täiesti rahumeeli sündida ega tõrjunud kutti eemale ega midagi - vastupidi, ta hoopis tõmbas teda endale lähemale.

Victoria oli mööda kõndimas sellest kõrvaltänavast. Ta oligi peaaegu möödas sellest, kuid siis jäi ta seisma, kuna ta nägi oma suurt õde. Mingi purjus mees oli ta vastu seina surunud, ta tundis, et ta ei saa oma õde niimoodi jätta, võimalik, et ta oli sinna ise roninud, aga siiski. Victoria karjus üle tänava: " Shayla!"

Shayla valmistus just kutile tõestamaks, et tema hea suudleja maine nende tüüpide, kellega ta kokku oli puutunud ning neile oma oskusi demonstreerinud, seas oli tal auga ära teenitud, kui järsku kuulis ta kedagi oma nime hüüdmas. Neiu pööras kiirelt pead ning viimane, keda ta näha lootis, oli Victoria, kes kippus alati valel ajal vales kohas olema ning kõike ära rikkuma. "Kas sa jälitasid mind jälle?" Näitsiku häälest peegeldusid tema viha ning põlastus oma õe suhtes. "Või nimetad sa seda järjekordseks juhuseks?"

" ma ei jälita sind " lausus Victoria tõsiselt. " ja mida sa siin teed?otsustasid mingite suvakatega end täis juua jälle või midagi?"

Shayla pööritas silmi. "Ja ma peaksin seda uskuma? Kui lolliks sa mind pead?" Näitsik põrnitses vihaselt Vicit. "Mis see sinu asi on? Tead mis, mul on kõrini, et sa mulle pidevalt suuremat õde mängid, kuigi tegelikult olen vanema lapse rollis siiski mina, aga mina ei nuhi pidevalt sinu järele! Ma suudan ise ka enda eest vastutada ja see sinu teeseldud hoolitsus... saa aru, ma ei vaja seda! Ma ei ole enam mingi titt, ma olen 18-aastane ja tuletaksin veelkord meelde, et sinust tervelt aasta vanem. Kui sa end minu eest vastutavana tunned, siis kus olid sa varem? Enne siia kooli tulekut, kus sa tahtsid minule selle aastaga, mis ma siin koolis õppinud olin, kogunenud sõpru enda poolele meelitada, näidates, et oled minust palju küpsem ja pädevam? Kus olid sa nendel varasematel aastatel, mil vanemad keskendusid ainult oma karjäärile ning mina ja minu tegemised neid absoluutselt ei huvitanud? Siis olin rohkem mina see, kes sinu eest hoolitses ja ma ei saa aru, miks nüüd, kus me mõlemad peaksime juba täiesti iseseisvad olema, need rollid justkui vahetusse on läinud? Ainuke erinevus on, et sina surud mulle oma "hoolitsust" peale, kuigi ma ei vaja seda. Võta teatavaks, et ka minul on oma roll selles, et sa hetkel elus olen. Mina varastasin meile süüa ja riideid, saades endale seega halva maine kaela ja sina muidugi olid süüst täiesti puhas. Ma ei teinud seda ainult enda, vaid ka sinu jaoks, aga selline on siis sinu tänu?"

"ma kõndisin tõesti siit lihtsalt mööda" vastas neiu silmi pööritades " aga muidu, jah, see on tõsi, aga nüüd pole sul ju midagi häda, ikka teed sa seda mis pähe tuleb. Ja oleks, et need oleksid normaalsed asjad, aga ei, ikka on vaja täis juua ja suitsetada"