1. võitluskunstide tund

Jasmine jalutas kiirendatud sammul dojo poole, ise samal ajal murelikult küüsi närides. See oli naise vana harjumus, millest ta hoolimata kõigist pingutustest lahti ei suutnud saada. Nagu alati, võis sellest ka nüüd välja lugeda, et ta oli närvis. Kohutavalt. Kuigi Jas oli juba väga pikka aega säärase võitluskunstiga tegelenud, oli see tema esimene kord kellelegi tundi anda ning naine kartis, et kõik ei lähe plaanipäraselt. Täna oli Jasmine'il plaanis õpilastele õpetada esmalt mõõga käsitlemist kahe käega ning kui aega üle jääb, siis võib-olla jõuavad nad tunni lõpus isegi oma aura suunamist ja vormimist õppida. Vähemalt teoorias võiksid nad selle siiski selgeks saada, ent kui paljudel see ka reaalselt välja tuleb, see on juba ise küsimus ning ühtlasi vajab see kindlasti ka harjutamist. Mitte ükski asi, mida tal on oma õpilastele üldse kunagi õpetada, nõuab harjutamist ning iga tunniga võtavad nad ette järjest raskemaid trikke ja võtteid ning seda rohkem tuleb kasuks ka omaenese vabast ajast harjutamine, ehk - nagu naine ise tavatseb öelda - tasuta lõunaid pole olemas. Naine sisenes dojosse ning jäi oma isiklikku mõõka ühest käest teise loopides ning seda kordamööda oma kummaski käes keerutades õpilasi ootama. Tunni alguseni oli jäänud pisut vähem kui pool tundi.

-----

Shayla kõmpis mõtlikult dojo poole. Käes hoidis ta oma isiklikku mõõka, julgemata sellega midagi teha. Kui enne oli ta seda kartmatult käes keerutanud ning sellega trikitanud, siis lõppes see viimaks sellega, et mõõgatera maandus tema jalast kõigest paari millimeetri kaugusel, nii et veel pisut ja see oleks tal varbad otsast lõiganud. See tuletas näitsikule taas meelde, et ta pole mõõga ning üldse ühegi relva käsitlemises eriti hea ning tegelikult hoidis ta üldse esimest korda oma elus päris mõõka käes. Kuna näitsiku naabruskonnas ei elanud eriti tüdrukuid, käis ta sealsete poistega hästi läbi ning eks kõiki neid plastmassmõõkade ja mängupüstolitega sõdimisi oli ikka ette tulnud, kuid päris mõõk oli hoopis midagi muud, midagi ilusamat ja palju lummavamat, kuid samas ohtlikumat. Shay sisenes dojosse ning vaatas pea hiiglaslikuna tunduvas ruumis ringi. Peale ühe naise, kes natuke maad eemal oma mõõgaga trikitas ning kes välimuse järgi otsustades juba ammu õpilase east väljas oli, polnud dojos kedagi. Ta oli esimene? Kui tavaliselt kippus ta tundidesse kas hiljaks jääma või nendesse üldse mitte ilmuma, siis seekord olid asjad teisiti ning see imestas ka näitsikut ennast. Neiu teretas naist ning varjus siis kusagile seina äärde, silmanurgast naist piiludes ning tema osavust mõõgaga ümber käimisel imetledes.

Katherine oli nii riides kuidas oli vaja.Tal oli ka mõõk kaasas.Tüdruk astus klassi."Tere"Ütles ta ja jalutas kuhugile.Juuksed olid tal hobusesabas.Mõõk oli tal mõõga tuppes.

Victoria läks närvi, kui kuulis, et peab olema mõõk kaasas. Ta oli varem mõõka käes hoidnud küll, kuid ta ainult hoidis seda. Ta arvas, et tal ju polegi mõõka, kuid ta avastas, et see tal siiski kaasas on. Mõõk oli raske, ta puhkas vahel ning kõndis edasi dojo poole. lõpuks jõudis ta klassi. Selga oli ta pannud mustad dressipüksid ning sinise dressipluusi, all oli roosa T-särk. Klassijõudes lausus Vic viisakast : "tere"
......

Lucas tuli tundi tavaliste riietega. Marssis dojouksest sisse hoites mõõka õlal. Esimeseks tunniks temaarust sobis hästi mõõk.

Kitty ei olnud eriti võitluskunstide armastaja kuid ta oli siiski kohale tulnud põnevusezt.Neisdis oli sportlikus ja rõivastuses ja peas oli tal punupats.Kit hoidis hõbedase käe pidemega mööka.Selle oli talle ema 15 sünnipärvaks kinkinud.Ka puusal olev mõõgatupp oli hõbedsne, tema aura värvi.Neidis jäi seina äärde seisma ja silmitses teraselt õpetaja liigutusi.

Katherine märkas kohe poissi.Ta viipas ,et poiss tema juurde tuleks.ise hakkas ta aga mõõgaga vehkima.Soojenduseks.

Lucas närkas Kath'i, läkski tema juurde. "hei" lausus poiss siis sinna jõudes

"Hei"Ütles ta vastu.Kat jättis vehkimise ja vaatas õpetajat.

Lizzie oli omale siiski omale trenni riided selga pannud aga mõõka neiul ei olnud. Tal oli kunagi ta aga ta kaotas selle vist suvel kuskile ära või teab mis sellega juhtus. Ta astus klassi sisse ja vaatas seal ringi veidikene. Ta märkas eemal Lucast ja Katherine, ta kõndis nendeni. "Hei!"

"Hei"Ütles ta ja kallistas tüdrukut."Kus sinu mõõk on?"Küsis ta siis kui märkas ,et tüdrukul ei olnud mõõka.

"Ma ei mäleta kus see on," lausus Lizzie muigega sellepeale. Ta tõesti ei teadanud.

"hei Liz" lausus Lucas ka siis

Mingi aeg ilmus kohale ka Chaos oma armastatud mõõgaga ning samuti tema täiesti mõõgavaba õde. Real oli peas selline nägu, nagu ta oleks vägagii tip-top õpilane. Mida ta muidugi ei olnud.

Jasmine tervitas kõiki õpilasi vastu ning urgitses oma lohvakate dressipükste taskust õpilaste nimekirja. "Öelge palun oma nimed, et ma saaksin teid kohalolijateks märkida," sõnas ta, õpilastele pisut lähemale astudes, sest niimoodi eemalt karjumine olnuks veider. Loomulikult ei jäänud naisele märkamata, et paljud õpilased rääkisid omavahel ning moodustasid pundid. Mõnes mõttes oli see hea, kuna kindlasti tuleb järgnevates tundides, kui mitte juba täna, ette ka harjutusi, mis nõuavad õpilastevahelist koostööd ning seega oli asjaolu, et õpilased juba praegu omavahel hästi läbi saavad, ainult suureks plussiks. Samas mõned õpilased hoidsid rohkem omaette ning Jas lootis, et tegemist pole pundist kuidagi eemale tõrjutud õpilastega. Kui kõik õpilased hoidsid oma mõõka kas käes või oli see neil mõõgatupes - naine ise näiteks oli oma treeningsärgi seljale õmmelnud kaks tugevast kangast riba ning kandis mõõka seal -, kuid kahe õpilase puhul ei näinud ta kumbagi varianti. "Tervist, noored preilid. Ja kus teie mõõgad on?" uuris naine, tütarlastele lähemale astudes.

------

Shayla silmas Victoria't ning jalutas temani. "Noh, hoopis teistsugune kui kõik need plastmassmõõgad, millega me poiste vastu sõdisime, kas pole?" itsitas ta, õde küünarnukiga togides ning tema mõõka silmitsedes.

"Miks see nii raske peab olema?" sõnas siis neidis Shay'd nähes.

"Mul puudub isiklik mõõk ja seega ka võimalus seda kaasa võtta," vastas Reah rahulikult kui õpetaja tema mõõga kohta uuris. See polnud odav lõbu ja kuna temal selle relva vastu suurem huvi puudus oli mõõk hangitud vaid Chaosele. Rea mässas üldiselt kooliomadega aga parasjagu polnud ta endale veel ühtki küsinud.

"Ma ilmselt kaotasin selle suvel ära," lausus Lizzie sellepeale kui õpetaja küsis, miks tal mõõka ei ole. Ta tõsiselt ei teadnud kus see oli, ta mäletab ainult, et suve alguses oli see olemas.

"Okei"Ütles ta Lizziele.Ta vaatas õpetajat.

Ka Allie jõudis tundis.Neidis lootis, et pple hilinenud.Tüdruku mõõk oli mõõgatupes.Neidisel olid sportlikud riided ja juuksed hobusesabas.

Kitty märkas Chaost.Tüdruk kõndis neidise juurde."Hei"tervitas ta Chaost.

"Jouks," noogutas Chaos rõõmsalt. Tüdruku mõõk oli tal käes, kuigi vööl oli ka mõõgatupp. Riided olid tal loomulikult äärmiselt mugavad ja sportlikud. Mõõk oli ta kõige lemmikum ese üldse, kui nii öelda võib. Tüdruk oli juba väga pikalt sellest relvast sisse võetud olnud. Ta alustas viieaastaselt mingil määral puumõõgaga ja mida suuremaks ta kasvas, seda suuremaks ja raskemaks läks tema mõõk. Ehk siis see tähendas, et hangiti uus mõõk mis koosnes järjest suuremas osas tinast, kuni tüdruk endale lõpuks ehtsa mõõga sai. Ainult mõõku ja süüa tal tarvis oligi. Riideid pidi kasuema teda rohkem ostma lohistama mõnikord. Kui just Reah ka kambas ei olnud, siis läks ta heal meelel.

Kutty jäi neidise kõrval vaikides seisma.Tema mõõkadega sina peal pole.Kit tegeleb rohkem oma elemendiga nt. lendab aga ohhhh see väsitab tohutult.

Jasmine ohkas, kuid manas siiski esile sõbraliku naeratuse. Ta tõmbas vöölt veel paar pisut väiksemat mõõka ning ulatades need tüdrukutele. "Järgmiseks korraks katsuge endale palun oma mõõgad muretseda, aga see tund peate nendega läbi ajama. Mitte et neil midagi viga oleks, täitsa korralikud mõõgad, ainult pisut valet mõõtu." Naine vaatas õpilasi. Kuna keegi neist polnud talle oma nime öelnud, siis ulatas ta õpilaste nimekirja koos harilikuga, mis ennist ta krunni koos oli hoidnud, tollele punapäisele tüdrukule, kellel mõõka kaasas polnud, ning sõnas: "Ole palun nii hea ja käi ringi ning märgi kõikide kohalolijate nimede taha väikene ristike. Siis too nimekiri minu kätte tagasi ja saame loodetavasti alustada."

----

"Sest see on päris mõõk, kallis õde," turtsatas Shayla. Ausaltöeldes huugasid ka tema õlad mõõga raskuse all ning seetõttu lohises relv rohkem tal järel. Kuna näitsikul oli mõõga käeshoidmisegagi raskusi, ei tahtnud ta isegi mõelda, kuidas ta selle tunni üle suudab elada. Ütleme nii, et tunni lõpuks on ta ilmselt niivõrd kurnatud, et ei suuda end enam liigutada ja Victoria peab ta siit dojo'st minema lohistama.

Reanna põrnitses õpetajat altkulmu. "Mõõgad maksavad raha," mainis ta. "Ma olen viis aastat kooliomadega hakkama saanud ja ma ei näe põhjust, miks ma ka edasi ei võiks." See oli temast kahtlemata ebaviisakas, aga oh well, juhtub. Õpetajale kergelt naeratanud võttis ta nimekirja, mõõga ja pliiatsi. Ta asus klassis ringi käima ning mõõgaga osutades nime küsima nendelt, keda ta ei tundnud.

Ega see Victorial ka pm lohises. Ta lihtsalt ei jõudnud tassida seda. "aga miks see PÄRIS mõõk nii raske peab olema, miks need ei võiks kerged olla, keegi ei jõua tõstagi seda" lausus neiu.

Katherine vaatas kogu aeg pealt.Siis kui õpetaja ära läks ütles ta"Ma võin ühe oma mõõgatest sulle anda kui tahad"Ütles ta sõbrannale.

Lizzie võttis siis õpetajalt selle mõõga vastu ning naeratas vaid korraks. Tänu sõnu ega muud sellits kuuleb tema suust mega harva. "Oh okay, aga hetkel siin tunnis ma pean ilmselt seda kasutama," lausus Liz muigega ja näitas selle mõõga peale mis õpetaja talle andis.