Veemõnusid nautimas

Kell oli vaikselt tiksumas pärastlõunasse, mil Shayla kose äärde jõudis. Ühe väiksema juurde, mille alla oli tekkinud väike siseveekogu. Ta teadis, et sealne vesi oli natukene jahedam kui mujal, kuid siiski värskendav. Shay kandis endiselt spordiriideid, ta polnud pärast võitluskunstide tundi oma toast läbi käia jõudnud ning ei pidanud seda ka eriti vajalikuks. Näitsik asetas oma rätiku ühe vee ääres asuva kivi peale ning peagi läksid ka riided, jättes ta lühikese sportrinnahoidja ning aluspesu väele, mis asendasid ujumisriideid, mida tal antud hetkel kusagilt võtta polnud. Ta vaatas ringi, ega keegi tema väikest plaani segama ei plaaninud tulla. Ilmselgelt oli paljudel hetkel kas mõni kodutöö teha või loivasid nad lihtsalt mööda kooli territooriumi ringi ja nautisid koolivaba õhtupoolikut. Shay aga plaanis ujuma minna. Neidis ei hakanud enne vett katsuma, kuna teadis, et siis ta kõhkleks sisseminekuga. Pigem tormas ta paari kiirema sammuga vette ning sukeldus vee alla. Nii hea värskendav tunne oli jahedas vees. See vabastas ta pingest ja lõdvestas lihaseid, mis võitluskunstide tunnist täiesti krampis olid. Pealegi kose juures oli eriti mõnus, kuna siin oli vaikne kohin ja mitte kedagi muud ümber. Shay ujus pinnale ning võttis oma suuna kose poole. Ta teadis, et seal saab kivi peale ronida ja väikest külma survedušši nautida. Loomulikult juhul, kui väga tahta, kuna kividele ronimine ei olnud kõige ohutum. Need olid libedad ja märjad. Kuid väike risk andis asjale ainult põnevust juurde.

OT: Lizzie, I guess

Lizzie oli niisama otsustanud veidikene jalutama minna. Ta oli peale võitlustundi oma toas käinud ja riided ära vahetanud. Isegi pesus käis ära kuna talle ei meeldinud olla must, teda võis nimetada ka puhtuse friigiks vahest, vähemalt ennast hoidis ta korras aga tema tuba, sellega olid teised lood juba. Koristamine polnud tema mure, ta jättis alati selle enamasti kellegi teise teha. Aga siin ta oli väljas ja jalutas koolialast välja. Ta oli omale ühe suvekleidi tegelt selga pannud, sellepeal oli tal pandud jakk kuna õhtud olid juba veidikene külmad tema jaoks. Ta ühel hetkel avastas end kose juurest, kust ta ei olunudki juba tükk aega käinud. Ta jäi niisama selle ilu imetlema seal nüüd. "On alles ilus vaade," pomises ta vaikselt endale.

Shayla ronis ühele kivile ning nautis tunnet, mis tekkis, kui kosest langev vesi suure joana ta seljale langes. Kellegi häält kuuldes pidi ta end aga poolsurnuks ehmatama. Nii hull see asi õnneks siiski polnud, kuid üsna hull siiski. Nimelt kaotas näitsik tasakaalu ning sadas kivi otsast alla. Vesi ei ulatunud tal siin küll üle pea, ent polnud siiski nii madal, et ta end vastu põhja ära oleks põrutanud, kuid selle asemel lõi ta oma jala valusasti vastu ühte pooleldi veest välja turritavat teravatipulist kivirahnu ära. Neidis lonkis vaevaliselt kaldale ning viskas end murule istuli, oiates oma valulikku jalga hõõrudes. Alles nüüd märkas ta tüdrukut, kelle hääl teda ehmatanud oli. Näitsik oli kindel, et tüdruk polnud seda meelega teinud, kuid see teadmine ei teinud just äsja juhtunud õnnetust olematust ning ühtlasi ei võtnud see ära ka teravat valu, mis tema jalga läbistas. "Tead, et su iseendaga rääkimine võib nii mõndagi inimest ehmatada ning hetkel põhjustas see selle," näitsik osutas verisele kriimustusele oma jalal.

Lizzie kuulis seda kuidas keegi järsku vette kukkus ja võpsatas sellepeale. Ta ei arvanud, et siin keegi on hetkel aga siis märkas ühte tüdrukut veest kaldale lonksamas. Ta märkas seda kriimu tüdruku jala peal aga ei teinud sellest väljagi, polnud tema mure eriti. "No tõesti vabandust kui sind ehmatasin ja põhjustasin selle," lausus Liz siis muigega, ta ei mõelnud seda aga tegelt tõsiselt, ning näitas siis tüdruku jala poole. Ta viis siis pilgu tagasi kosele, mis seal ikka sellest kriimust vahtida, see paraneb varsti ära.

Shayla ohkas. "Ega vabandamine ei muuda niikuinii midagi, aga eks ma siis üritan selle sulle andeks anda." Näitsik krahmas kivi pealt oma rätiku ning asus end kuivatama. Alles nüüd, olles endale ka oma riided taas selga ajanud, leidis ta mahti tüdrukut lähemalt silmitseda. Tundus, et tegemist pole argpüksiga ning seetõttu lasi Shay nüüd valla küsimuse, mis tal juba tükk aega keelel oli. "Ma olen kuulnud, et seal kose taga on mingi käik või midagi. Ja ma siin mõtlesin, et ma polegi juba tükk aega midagi põnevat teinud ning mul pole ka seikluskaaslase vastu midagi, seega lähme ja avastame natuke seda käiku? Kui see seal üldse on, ma ise alles hiljuti sain selle olemasolust teada ja pole jõudnud veel selles oma silmaga veenduda, lihtsalt mingid tüübid rääkisid."

Lizzie naeratas ning kuulis siis mida see tüdruk kose taga oleva käigu kohta ütles. Esimest lauset ta ignoeeris täielikult. "Ma olen ka seda kuulnud aga ei ole ise seal käinud. Davai lähme," lausus Liz muigega. Talle meeldisid seikulused, tema enda elu oli juba ise üks suur seiklus kuna ta ei teadnud kunagi mis seal saab.