Õhtupäike üle kuldas..

Chaos oli sel õhtul endale päris selgelt võtnud eesmärgiks metsa minna, kuna sinna ta sel aastal veel ei olnudki jõudnud. Õhtupäike oli üle kullanud puude ladvad ning see ausalt öeldes isegi kergelt pimestas Chassiet. Õnneks mitte enam siis, kui ta juba puude vahele oli jõudnud. Midagi erilist tal seal teha polnud plaanis. Otsis seiklusi ilmselgelt nagu alati. Näiteks oleks olnud tore kedagi surnuks ehmatada või siis ise surnuks ehmatatud saada. Kas poleks mitte tore? Nii kaua, kuni ta seda ootas, et keegi teda surnuks ehmatama tuleks, jalutas ta puudevahel edasi ning mängis oma auraga, lastes sel parema käe ümber moodustada erinevaid kindaid ja ehteid.

OT: Shayla

Shayla oli pärast pikka vaheaega tagasi Iirimaal, õpingute jätkamise eesmärgil, kuid juba oli ta jõudnud hakata igatsema Londoni rikkalike alkoholivarudega baare. Siiski oli ta suutnud kooli paar kasti kangemat ning lisaks sellele ka keelatud kraami sisse smuugeldada ning tema varu oli peidetud siiasamasse metsa, ühe mahalangenud puu juurte varju, kust neid pea võimatu märgata oli, kui sa nende asukohast just teadlik polnud. Samas Shay jaoks polnud nende ülesleidmine mingi vaev. Koolis oli alkoholi ja tubakatoodete omamine muidugi keelatud, rääkimata siis veel nende tarbimisest, ning koolis ja selle territooriumil oli palju suurem võimalus mõnele õpetajale või muule töötajale, halvimal juhul isegi direktorihärrale endale vahele jääda, samas metsas ta vaevalt mõne õpetajaga kokku trehvab. Jõudnud puuni, mille mõni tugevam torm ilmselt kunagi koos juurtega maa seest välja oli kiskunud, vaatas näitsik enda ümber ringi, ega keegi teda pealt ei näinud. Kedagi märkamata kükitas ta puujuurte juurde maha ning õngitses nende tagant pudeli heledat õlut, seda avades ning endale istumiseks ühe lähedalasuva kännu leides. Siidripudel tühjenes hämmastava kiirusega ning õige pea ei olnud selles enam tilgakestki. Kui aga Shay püsti tõusis, et uue järele minna, takerdus üks blond juuksesalk kännu kohal kasvava puu oksa külge ning seda sealt lahti harutada tal ei õnnestunud ning peagi loobus ta ka üritamast, kuna see oli üsna valus, ent oodatud tulemust ei paistnud kusagilt. Ja just siis, kui neiu oli juba enam-vähem selle küllaltki täbara olukorraga leppida suutnud, tundis ta, kuidas keegi ta jalgu mööda üles-alla siblib ning piisas vaid ühest pilgust oma jalgade suunas ning näitsiku suust pääses valla hele kiljatus. Sipelgad. Ta seisis jalgupidi sipelgapesas ning terve trobikond väikeseid vastikuid sipelgaid ronis ta jalgu mööda üles.

Chaos oli parasjagu jätkamas oma meeldivat jalutuskäiku, kui kellegi kiljatus selle katkestas. Pikemalt mõtlemata võttis ta suuna häälele, olles siiski pisut ettevaadlik. Mõned vägagi ebameeldivad olendid peibutasid inimesi samuti nii. Ühe kuuse taga varitsedes avastas ta siiski, et tegu on koolikaaslasega, kes ilmselt oli täitsa inimene. Selle sama blondiini oli ta ka upumissurmast päestnud.

Esialgu ei saanud Chassie absoluudselt aru, mis tüdrukul viga oli. Seisis sipelgapesas. Mis kuradi mõttes peaks keegi vabatahtlikult sipelga pesas seisma? Siiski tabas ta küllaltki kiiresti ära selle, et neiu oma asukohast tempsmitte vaimustuses ei juhtunud olema. Lähemale kiirustades hakkas plika just küsima, mis lahti on, kui märkas, et teise hele juus puuoksa külge kinni jäänud oli.
Tüdruk võib-olla isegi muigas kergelt. "Ära rabele," palus Chos ja tõstis oma käed tüdruku juuste ja puuoksa juurde. Chassie aura harutas puntra kiiresti lahti. Seal polnud midagi eriti keerulist, juuksed oli tarvis lihtsalt pisut libedamateks teha.

Shayla ehmatas, kui keegi teda kõnetas. "Mida ma siis sinu arust tegema peaksin?" nähvas ta pisut ülbelt. Ja tema ülbe toon oli tingitud sellest, et neiu vihkas sipelgaid nagu veel paljusid teisigi putukaid ning seetõttu polnud just kõige toredam, kui nood tema jalgu mööda üles-alla siblisid. "Laskma neil endale püksi ronida? Tänan ei!" Näitsiku nägu muutus aga kordades leebemaks, kui seesama tüdruk ta juuksed oksa küljest lahti harutas. Kuid tänamiseks oli ta muidugi liiga ennasttäis, seega piirdus ta vaid tänuliku naeratusega. "Kuidas sa seda tegid?" esitas ta nüüd tüdrukule küsimuse, mis tal kogu see aeg keelel oli olnud. Tegemist oli nii suure sasipuntraga, et paljakäsi seda ikka naljalt lahti ei haruta. Neiu lootis, et too tüdruk polnud teda ennist pealt näinud. Tegemist oli siiski tema alkoholivaruga, mille tema siia kooli sisse oli smuugeldanud, riskides sellega oma hea mainega siin koolis - okei, mitte et see tal ennegi eriti hea oleks olnud - ja poleks ju üldsegi tore, kui keegi selle peidukoha välja nuhiks ja ka oma janu siin kustutamas hakkaks käima. Ühele inimesele jätkuks siit alkoholi üsna tükiks ajaks, aga kahe inimese puhul tühjeneksid pudelid ilmselt kiiremini. Mine tea, võib-olla räägib veel edasi ja siis hakatakse siia lausa ekskursioone korraldama and stuff. Vaevalt see ka kooli juhtkonnale kahe silma vahele jääks...

Chaos kortsutas õrnalt kulmu, kuid laskis teise ülbe tooni endast siiski mööda. Metsaõhus oli tunda pisut ebatavalist värskust, mis oli omane tüdruku aura mustale poolele. Marjalõhn oli selle kõrval suhteliselt vaevu aimatav hetkel.
"Ma olen sind juba kaks korda päästnud, väike aitäh ei teeks paha," mainis Chaos niimuuseas oma erivärvi käsi kokku hõõrudes ja enda ette pisut tumelillat udu tekitades. "Tegelikult ma olen rohkem ära teeninud, kui aitäh," lisas ta siiski mõne hetke pärast ja noogutas selle mõtte peale. Küsimuse peale plika muigas. "See pole raske, aura on imeline asi, tead," jätkas ta oma mingil määral mõistukõnega, kuna juba sellega ta alustanud oli.
Aga ei, selle blondiini alkohoolivarudest polnud tüdrukul aimugi, ja kui ta ka võõrast seal kallal maiustamas näinud oleks, oleks ta halvemal juhul tolle kallal lihtsalt ilkunud, või siis õpetajatele ära kitunud, kui blondiin selleks põhjust andma oleks pidanud. Ise ta vaevalt selle kallale nii hirmus heal meelel läinud poleks. Võib-olla natuke mekkida seda ja teist, aga tal vähemalt hetkel polnud joomiseks kõige väiksematki põhjust. Tal oli ilma purjus olemiseta ka tavaliselt lõbus, ainult et niisama ilma alkoholita lällates ei olnud tulemuseks mingi kohutav pohmell mida oleks pidanud uue märjukesega ravima.

"Ee..." Shayla'le ei meenunud isegi pika meenutamise järel, et ta oleks tüdrukut varem näinud. Võib-olla kooli peal mõnikord oli, neid nägusid ta väga meelde jätta ei viitsinud, ent kui keegi teda sellisest täbarast olukorrast päästab, jääb talle see nägu kahtlemata meelde. "Aitäh, et sa mind siit lahti päästsid ja... mille eest ma sind veel tänama peaksin?" Veeuputuse koha pealt oli tal muidugi üsna suur mäluauk ning äkki oli tüdruk kuidagi sellega seotud, kuigi Shay oli kõik see aeg arvanud, et tema päästjaks oli Victoria ning ka näitsiku õde ise kinnitas seda varianti. "Ma jään sulle kahtlemata teene võlgu," sõnas Shay, kui tüdruk nentis, et väärib tegelikult paarist tänusõnast rohkematki.

Näitsik jälgis tumedapäise tüdruku tegevust huviga. Ta polnud varem kahevärvilist aurat näinud ning tema ettekujutus sellest oli tõtt-öelda pisut teistsugune. Ta vaatas tüdrukule otsa, järjest enam veendudes, et tegemist on tema jaoks täiesti uue näoga.

"Selle eest, et sa üleüldse praegu siin seisad," vastas Chaos ja naeratas kergelt, kui selle aitäh'i tüdruku käest kätte oli saanud. Vasaku käega läbi juuste libistades ja nendesse tumelillat udu külvates sirutas ta oma parema käe blondiini poole. "Chaos Murray, ma päästsin su seal laevas uppumisest," lausus ta siis sõbralikult. Udu valgus osaliselt ta käelt maha ja tõmbus selle sisse, nii et võõral polnud vaja oma käsi sellega samuti kokku teha. Ega see midagi eriti hullu muidugi olnud poleks. Tavaline õhk enam-vähem siiski, veidi värviline ja lõhnav, ei midagi väga erilist.
Chaos ise polnud samuti ühtegi teist kahevärvilise auraga inimest kohanud. See tähendab, mitte kedagi, kelle vägi oleks olnud äratatud. Ta oli kuulnud, et mitte just väga vähestel olid kirjud aurad ja hoopis haruldasemad olid tegelikult täiesti puhtad aurad. Või siis võib-olla oleks sobilikum öelda võimsamad? Võib-olla selle pärast seal koolis puhaste auradega isikud käisidki? Chaosel oli tegelikult isegi kaks teooriat selle kohta, kuidas ta sinna kooli saanud oli - esiteks oli tema kasuõel kuldne aura ja kuna Chaos ka tahtmatult sellest maailmast seal siis juba teada sai otsustati ka teda õpetada. Või siis teine variant oli see, et tüdruku vanemad võisid olnud olla mõned tähtsad tegelased. Tegelikult see oli isegi täitsa tore unistus, kuigi ta seda niiväga ei hellitanud.