Tuppa sisse kolimas

Lizzie jalutas oma kohvridega oma toa poole. Tal oli neid neli tükki, võiks öelda, et tüdruk võttis pool elamaist kaasa kuid nii see ei olnud tegelt. Küll varsti saate teada, mis neis kohvrides oli tegelikult. Ta avas oma toa ukse ja astus sisse. Ta vaatas toas ringi ning istus siis ühele voodile ja pani kohhvrid hetkel selle kõrvale. Tal ei olnud hetkel aimu, kes tema toakaaslane see aasta on. Kuid ta lootis, et ta on normaane. Liz ohkas ja üsna pea lamas ta oma voodil.
OT: Rosemarie

Rosemarie võttis oma 2 päris suurt kohvrit ja pani koti õlale.
Ta kõndis oma toa poole. Ta lootis, et ta on toas esimene, et ta saaks end rahulikult sisse seada.
Ta jõudis toa ukseni ja avas selle. Tema toakaaslane oli juba seal. Ta lamas voodil.
"Hei!" Ütles Rose lootes, et ta meeldib oma uuele toakaaslasele.
"Mina olen Rosemarie, aga sa võid mulle öelda Rose" Ütles ta oma toakaaslasele sõbralikult.

Lizzie vaatas silma nurgast tulija poole ning siis ajas end istuli tagasi. "Ma olen Lizzie, võid öelda Liz kui soovid," lausus ta siis nii viisakalt kui oli võimalik tema puhul. Ta vaatas oma kohvrite poole ja mõtles, kas hakkata lahti pakkima või ei. Ta ohkas.

"Olgu", lausus Rose lihtsalt.
Rose läks voodi juurde, mida Liz veel hõivanud polnud.
Ta tõstis kohvrid enda juurde ja asus kohe asju lahti pakkima. Tal oli päris palju asju, aga mitte nii palju, nagu ta toakaaslasel.
"Kuule, mis sul nendes kohvrites on? Või sa võtsidki kogu oma elamise siia kaasa?" Küsis Rose lõbusalt.

Lizzie muigas seal vaikselt. "Jah ma võtsin pool elamist kaasa," lausus ta sarkasmiga. Ta avas ka siis esimese kohri. Siin olid tal tõesti riided. Ta otsustas need panna ühte kappi ilusasti ära, kuid kauaks see nii jääb pole teada. Ta ohkas.

Rosele tundus, et ta käib Lizzile juba natuke närvidele, aga üritas jututeemat jätkata.
"Mida sa õpid?" Küsis ta, et mitte vaikuses istuda.
"Ja mitmendasse klassi lähed?" Lisas ta.

Kui see kohver oli tühi siis ta avas järgmise. Seal oli paar üksikut riideeset ja siis olid tema kallis alkohol. Ta muigas korraks ja võttis sealt ühe siidri ja riided välja. "Ma õpin vee elemnti, kui sa seda mõtlesid," lausus ta siis talle vastuseks. Ta üritas sõbralik olla kuna oleks mõistlik oma toakaaslasega läbi saada. Riided pani kappi ja siidripurgi voodile. Kohvri aga lükkas voodi alla. "Ma käin kümendas klassis," vastas ta ka siis teisele küsimusele. "Sa ise?" küsis ta siis vastu.

"Minu element on hing, aga eelsitan võitluskunste. Lähen 8. klassi", ütles Rose.
Ta võttis lahti oma teise kohvri, et asju kappi mahutada. Siis nägi ta Lizzie siidrit.
"Kas su kohvrid on alkoholi täis", päris Rose natuke ehmunult, aga lõbusalt. Tal olid alkoholiga päris sõbralikud suhted, kuid liiale ta tavaliselt ei läinud, kuigi see ei tähenda, et ta palju ei pidutse.
"Kas alkohol linnakus keelatud polegi?" Küsis ta irooniliselt.

"Ahah," lausus Lizzie muigega. "See kohver oli jh," lausus Lizzie muigega ning avas siis oma siidri. " Tegelt on jaa, ma ei ole kunagi reeglidest kinni pidaja ja mul on juba omad nipid kuidas asju siia sisse tuua. Kogemused," ütles ta siis Rosele naeratades. "Soovid ka?" küsis ta siis tüdrukult ja võttis oma siidrist ühe lonksu. See järel asetas ta selle kappi peale ja avas järgmisw kohvri. Seal oli tal terev hunnik jalanõusid. Igaks juhuks oli seal midagi olemas.

"Miks mitte", vastas Rose samalajal mõeldes kui ruttu nad alkoholi pärast pahandustesse satuvad.
Lizzie tundus lahe. Tundus, et see tüdruk oskab elu nautida. Tal oli nii palju asju, tundub, et ta on selline ärahellitatud.
"Kas sa oles siin koolis esimest korda? Kas sa pahandust ei karda?" Päris Rose pärast väikest mõttepausi.

Lizzie siis tõmbas eelmise kohvri voodi alt välja ja võttis sealt siis ühe siidri. Ta ulatas selle siis Rosele. "Palun," lausus ta naertades tüdrukule.
"Ei ma olen siin käinud alates mu 10'ndast eluaastast tegelt aga jh ma ei karda pahandustesse sattuda enam ammu, sest ma sattun neisse ala tasa. Lihtsalt ma ei pea kunagi reeglidest kinni," lausus ga muigega ja lükkas alkoholi kohvri tagasi voodi alla hetkel, hiljem paneb kindlamasse kohta. Ta hakkas nüüd oma kingi ära panema.

"Aitäh", ütles Rose võttes Lizzie käest siidri.
"Ma käisin siin mitu aastat tagasi, aga vahepeal õppisin kodus. See oli hea vaheldus. Ega ma ka just väga pahandusi ei karda, aga ma ei taha koolist välja kukkuda. Pealegi on kooli õpe kindlasti parem kui minu koduõpe."
Selleks ajaks oli ta lõplikult lõpetanud asjade lahti pakkimise, ta oleks tahtnud veel midagi rääkida, aga tal ei tulnud esialgu mingit mõtet.

Lizzie avas veel oma viimse kohvri ja sulges üsna pea ning pistis nisama oma kappi. Ta ei viitsinud seda lahti pakkida enam, seal olid ka riided sees. Ta võttis siidrist ühe lonksu ning istus siis oma voodile. "Koduõpe, hmm... See oleks hea vaheldus kuid jh siis ma muutuks praktiliselt kõikidest tundidest kuna kodus soovin ma võimalikult vähe olla. Tegelt käin seal vaid öösel vahel magamas kui on vaheajad ja ma pean aega kodus veetmas," lausus Liz siis muigega ja mõtles korraks selle koduõppe idee peale. "Sellel aga poleks mõtet enam nagunii on see mu viimane aasta," lisas ta siis juurde.

"Kas sul on vanematega siis nii siired probleemid?" Küsis Rose kaastundlikult. Ka tema võttis siidri lahti ja lonksas sealt.
"Kas vaheajal on kohustus kodus olla? Ma arvan, et on suhteliselt palju selliseid õpilasi, kes koju minna ei tahagi." Jätkas ta mõtlikult.

"Vanemad," lausus ta muigega. "Ei tunnegi neid. Pole elu sees näinudki. Elan tädiga ja me oleme liiga erinevad, et läbi saada ja samas ma ei soovi ka," lausus ta siis ja pani oma purgi kapile tagasi. See järel viskas end voodile pikali.
"Ma ei viitsi siin lihtsalt vaheajal olla, London'is mu kodulinnas on seda palju parem veeta. Saab rohkem nalja kui siin," lausus ta siis muigega ja vahtis seda lage. Tal oli igav juba vaikselt.

"Selles osas oleme sarnased. Ka mina ei tea oma vanemaid ja elan tädiga, aga ma armastan teda ja ta õpetas mind päris pikalt." Lausus Rose.
"Ma lähen vist vaatan natuke kooli peal ringi". ütles Rose tõustes.

"Ahsoo, veab, et saad temaga läbi," lausus Lizzie sellepeale ja vaatsas endiselt lage.
"Okay näeme siis hiljem," lausus ta tüdrukule. Tal ei olnud erilist tuju kooli peale minna uudistama hetkel.

"Tsau", hõikas Rose veel Lizziele järele. Sellest ajast kui ta viimati siin käis, oli päris palju aega möödas. Lizzie tundus tore, aga natuke ülbe. Kuid Rose arvas, et nad võivad täitsa normaalselt hakata läbi saama. Ta lootiski endale sõpru leida.

Lizzie jäi lage vahtima kuna tal ei olnud hetkel midagi paremat teha. Üsna pea aga neiu magas seal juba tegelt. Ta ei olnud juba mõnda aega korralikult maganud.

Rose tegi väikese ringkäigu majas. Hea oli lihtsalt üksi kõndida ja mõelda. Sai pea igast pahnast puhastada. Ta kõndis tagasi oma toa poole.
Kui ta sisse astus, siis Lizzie juba magas. Ta oli vaikselt, sest ei tahtnud teda äratada. Ta vahetas riided, puhastas näo ja kammis juuksed ning läks siis vaikselt ohates voodisse. Tal läks veel kaua aega, et uinuda, aga lõpuks ta tegi seda.