Oh kooliaeg..

Chaos oli peaaegu sisse maganud ja kui ta hommikul uniselt ärkas ja kella vaatas pidi ta südamerabanduse saama. Tal polnud kaugeltki veel kõik asjad pakitud. Kasuvanemaid maamunapõhja vandudes selle eest, et nood teda äratamas ei olnud, viskas ta kiiruga kohvrisse kõike mis näppu jäi ja lõpus laksas selle ka kinni. Veidi jõudu tuli selle puhul rakendada, aga sellest tal väga puudust ei olnud.
Kohvriga lendas ta alla trepist, välja uksest ja pani ajama mööda tänavat sinna, kuhu sadam tema mäletamist mööda jäi. Maa oli sinna siiski pikk ja käigupealt õnnestus tal bussi karata. Jumal õnnistagu seda bussi. Kenasti sõitis masin sadamasse ja seal Chassie erutusest värisedes ka maha hüppas. Ta oli jõudnud. Aega oli isegi pisut üle veel. Laev oli õnneks juba ees ja selle peale tüdruk ka pikemalt mõtlemata rühiks.
Väsinult maandus ta ühte kajutisse, mis kohe päris kindlasti ei olnud kõige esimene. Chassie ei istunud kunagi esimesse kajutisse, polnud väga tema moodi võinii.
Jätkuvalt õrnalt hingeldades vajus ta istmele ja jättis kohvri hetkeks põrandale, enne kui end taas püsti ajas ja selle pakiriiulile vinnas.

OT: Kesiganes soovib.

Rose seisis sadamas ja vaatas laeva.
Ta hingas sügavalt sisse ja astus siis laeva. Talle ei meeldinud laevasõit. Alati oli tal tunne, nagu ta minestaks kohe. Ta astus pikka koridori ja valis suvalise kajuti.
Ta astus sisse. Kajutis oli veel üks tüdruk, kes parasjagu oma pakke riiulile asetas.
"Hei", ütles Rose ja asus ka enda hiigelsuurt kohvrit riiulile panema, lootes, et tema kajutikaaslane on tore.

OT: Ma pole varem ühtegi teemat teinud, niiet ära pahanda, kui natuke algeline olen.

OT:Algaja kohta väga tubli
Kitty oli hommikul äratuskellagi helisema pannud, et ta õigeks ajaks ärkaks.Neidis oli juba kohvri eelmisel päeval pakkinud.
Sadamasse tõi teda autoga ema.
Laeva sõittu Kitty ei karda.Talle mõjub see just rahustavalt.Kajutid olid juba üsna täis kui neidis jõudis.Ta oli juba mitmelt ukselt tagasi saadetud kui ta selle ukse avas."Tohib tulla?"uuris tüdruk seal juba kahte märgates.

"Hei," noogutas Chaos teisele tüdrukule ja naeratas kergelt. Oma kohvri paika saanud aitas ta ka võõral oma kohveri võimalikult kindlalt pakiriiulile saada. Kui mingil põhjusel loksuma oleks rohkem pidanud, poleks päris kindlasti üldse mitte väga tore olnud, kui üks nendest kohvritest sealt alla oleks sadanud. "Mis su nimi on?" ei hakanud ta rohkem selle küsimusega aega veetma ja naeratas tüdrukule uuesti. Siis astus veel keegi kajutisse ja Chaose naeratus venis veelgi laiemaks. Vähemalt ta ei pea üksi olema. "Jah, muidugi," vastas ta, eeldades, et ka teisel tüdrukul pole selle vastu midagi. Ja pealegi, tema oli seal esimesena olnud.

"Tore"lausus Kitty naeratades.Ta vaatas teise poole ja tundus,.et ka temal pole selle vastu midagi.Neidis vinnas oma raske kohvri pakiriiulile ja istus siis kuhugi maha.

Rose oli abi eest tänulik. Ta tundis kergendust, et tema vastu kohe alguses sõbralik oldi.
"Mina olen Rosemarie. Võid ka lihtsalt Rose öelda. Ja sina?"
Rosel polnud ka kolmanda tüdruku vastu midagi. Ta noogutas talle naeratades ja istus pingile.

Siis pöördus Rose kolmanda tüdruku poole, et hetkelist vaikust lõhkuda.
"Mina olen siis Rose. Mis sinu nimi on?"

"Minu nimi on Kitty."tutvustas ka neidis end.Ta vaatas kolmanda tüdruku poole.
OT:Rosemarie,proovi topeltposte väljtida.Kui vaja muuda postitust.

"Mina olen Chaos Murray!" teatas Chaos dramaatiliselt ja kuna ta veel ei istunud oli tal võimalus teha kniksu ning siis enda üle lõbusalt naerda. Kes iganes talle selle nime ka andnud ei olnud, tüdrukule endale see igatahes meeldis. Väga meeldis. "Te võite mind Chosiks või Chassieks ka kutsuda üldiselt, kui soovite." lisas ta siis lahkelt ja maandus istmele.

"Tere", ütles Rose uuesti ise Chaose lõbusa liigutuse peale naerdes.

Ka Kitty naeris liigutuse peal.Siissilmitses neidis uurivalt teisi.Chaos tundus kuidagi tuttav.

"Niisiis, mis klassi te lähete?" jätkas Chaos enne kui vaikus oleks väga palju süveneda jõudnud ja vaatas mõlemale kajutikaaslasele korda mööda naeratades otsa. Mõne hetke pärast lükkas ta oma kingad jalast ning tõmbas jalad istmele rätsepaistesse. Kuna kumbki tüdruk ei tundunud eriti kuri, eeldas ta, et sellest pole hullu, kui ta natuke veiderdab. Tal oli närv ikka veel pisut laeva peale tormamisest sees.

Rose arust oli Chaos lahe. Täpselt selline, kellest võib saada tema hea sõber.
"Ma lähen 8. klassi. Mitmendasse sina?"
Laev oli just liikuma hakanud ja Rose tundis, kuidas tal järjest halvem hakkab.
Ta läks järjest kahvatumaks ja laskus siis pingil poollamavasse asendisse, lootes, et see tema enesetunnet natuke parandab.

"Mina lähen kuuendasse."vastas Kitty.Ka tema arust oli Chaos huvitav inimene.Kui Rosemarie pikali heitis ja kahvatuks läks muutus Kitty nägu murelikkuks."On sul paha olla?"uuris neidis.

"Ka kuuendasse," vastas Chaos ja viis samuti pilgu Rosele, kulm õrnalt kortsus. "Kõik korras?" küsis ta Kittyga samaaegselt. Merehaigus? Ta polnud laevapeal varem mitte kedagi kohanud, kellel merehaigus oleks olnud.

"Tegelikult jah. Ma pole kunagi laevasõitu kannatanud. Igal sammul, mille laevas astun, tunnen, et kukun pikali. Aga mul on juba parem, aitäh muretsemast", ütles Rose siirast tänulikkust tundes.

"Kas nad sulle siis mingit muud asja ei saaks hankida? Lennukit või helikopterit võimidaiganes?" uuris Chaos rääkides üpriski kiiresti, nagu talle kombeks oli. Ilmselt see oleks kalliks läinud, kuid siiski. Vaevalt Rose kogu kooli peale ainus oleks olnud, ja helikopter poleks tegelikult võib-olla nii ulmeline ka olnud?

"Ütle kindlasti kui sul halvemaks läheb.Siis kutsume kellegi"ütles Kitty ikka veel murlikult.Ta päris ei uskunud seda mida Rose ütles.

"Ma ei tahtnud neile tüli tekitada. Pealegi ei ela ma koos vanematega ja pole kedagi, kes sellise summa kinni maksaksid", ütles Rose natuke kurvalt.
"Usu mind, ma saan laevas hakkama", lisas ta veel Kittyle.

"Kooli asi peaks olema, et õpilased normaalselt kohale jõuavad!" leidis Chaos sõjakalt ja vajus siis hetkeks mõttesse. "Aga kuidas sul nagu paha on võinii? Lihtsalt sellest et raputab võimis?" küsis ta siis jälle kiirelt ja kallutas õrnalt pead Rosele pisut lähemale nõjatudes. Võib-olla hakkab Rosel parem, kui nad mingi teise teema üles võtavad ja mõtted kuhugi mujale viivad? Tema ju ei teadnud, kuidas asjad käivad.

Kitty vaikis.Ta vaatas murelikult enamasti Rose't aga heitis ka pilke Chaos'ele.

"Jah, lihtsalt raputamisest. Pea hakkab ringi käima ja sellest hakkab paha", ütles Rose.
"Te ei pea tõesti muretsema! Räägime parem millesti muust."

"Aga bussid.." alustas Chaos, kuid siis jõudis Rose juba teema vahetust mainida. Hetke jälle vaikinud leidis ta siiski teemat. "Mis kallakud teil on?" tundis tüdruk siirast huvi ja naeratas jälle, nagu poleks nad Kittyga hetk tagasi Rose pärast muretsenud.

"Mina õpin võitluskunste. Ma armastan mõõgavõitlust", ütles Rose siis juba rohkem innustatult.
"Minu element on hing."

"Mulle meeldib ka mõõk," naeratas Chassie laialt. "Ma tegelen tulega," lisas tüdruk siis ka omalt poolt, pannes siis suu kinni, et ka Kitty sõna sekka öelda saaks.