Oh kooliaeg..

Lucas otsis vabat kajutit. Kõikides kajutites oli keegi... No tõsiselt... Tal sai kajuti otsimisest villand, ta lihtsalt marssis ühte sisse. Sinna kus oli 3 tüdrukut. Marssis siis sisse ja istus maha.

"Minu element on õhk.Võitluskunst mulle nii väga ei istu."vastas Kitty.Ta naeratas teistele.Kitty on jah selline rahulik tüüp.Tema jamab pigem oma elemendiga.

Chaos kuulas Kittyt ja saatis ühe altkulmu pilgu poisile, kes sisse sadas ja südame rahuga istmele maandus. "Ja kes teie olete, kui küsida tohib?" uuris Chaos siis hääl pisut teravam, kui plaanitud. Küsimus oli mõeldud poisile, kes sisse oli astunud. Ega tal endal ausalt öeldes lisa seltskonna vastu midagi ei olnud, kuid ta leidis sellest hoolimata, et oleks pisut meeldivam olnud, kui poiss midagi öelnud ka oleks. Tere näiteks.

"ma ei leidnud vabat kajutit" lausus poiss ainult sellepeale viies pilgu üle kajutis viibivate inimeste.

Kitty kortsutas kulmu.Ta vaatas poissi ja pomises"Viisakust võiks olla..."

"Ahah," noogutas Chaos. "Ja mis su nimi on, kui see saladus pole?" küsis tüdruk kohe otsa ja kallutas pead, saates poisile ühe oma süütult uudishimuliku pilgu. Seda korda ta vähemalt ei tundnud eriti terav.

"Lucas" vastas poiss lühidalt. Toetas siis seljaga seljatoe vastu.

Selle peale Rose ägestus. Ta tõusis järsult püsti ja nähvas poisile: "Kelleks sa end õige pead, et sa tuled siia sisse, midagi ütlemata ja nüüd ei saa sa isegi normaalselt vastatud!"
Rose prantsatas tagasi istmele ja oli segaduses, ta ei saanud isegi aru, kust see äkki tuli.
"Vabanda!" Ütles ta siis.
"Mina olen Rose!"

Lucas vaatas kulme kergitades plikat. "ohoh" lausus ta kui ta oli maha rahunenud. " ma ütlesin ku ei vaba kajutit polnud"

"Väga ilus vabandus," leidis Chaos aimatava irooniaga ja naeratas Lucasele magusalt. Kellegil oli kõrge ego. Ausalt öeldes paljudel poistel kippus olema. See oligi vähemalt Chaose enda arust üks põhjuseid, miks ta päris sirge ei olnud.

Lucas muigas vaid ega öelnud midagi.

"Polnud tõesti"ütles Kitty kulmu kortsdades.Ta vaatas poissi ja pani käed rinnale risti.

"Niisiis, igatahes, kuhu me jäimegi?" pöördus Chaos rõõmsalt tüdrukute poole tagasi, jälle sellise näoga, nagu midagi poleks ennem juhtunud. "Olete te siin esimesest klassist peale käinud või hiljem tulnud?" leiutas ta kiiresti mingi küsimuse, mis häda pärast käis kah. Kitty kindlasti päris uus ei olnud, ta oli tüdrukut ennem näinud küll mingil määral.

"Mina olen algusest peale käinud"vastas Kitty.Ta naeratas ja vaatas siis Rose poole.

"Mina olen siin esimest aastat. Aga olen varem võitluskunste õppinud", ütles Rose.

"Kus sa ennem käisid?" küsis Chaos nii pea, kui Rose oma lause lõpetanud oli ja libistas pilguga korraks üle teiste kajutisviibijate.

Lucas jälgis tüdrukute vestlust. Targemat tal ju siin teha polnud. Ja oli isegi võibolla päris põnev ka

"Vahelduva eduga ühes linnakoolis. Enamasti õpetas mind tädi kodus", lausus Rose lihtsalt.
"Ja sina "sissesadaja"", küsis Rose nüüd Lucase poole vaadates.

Ka Kitty pööras pilgu poisi poole.Neidis sättis end mugavamalt istuma ja vaatas siis poissi.

Chaos noogutas kergelt. Ta oleks hea meelega Lucast vestlusesse kaasanud, kuid poiss oli juba ennem suhteliselt vähe jutukas olnud, nii et ta eeldas, et sellel poleks mõtet ning kaasa tuleks vaid tüli või sõnasõda, kuid kui Rose ise Lucasega juttu tegi jäi Chaos ootama mis saab.

"mina?" lausus poiss siis järsku kui avastas et temaga räägitakse "mis on?"

"Kas sa üldse kuulad? Kas oled siin esimest aastat ja mida sa õpid?" Küsis Rose end tagasi hoides, et mitte jälle ärrituda.

"kuulan küll jah" vastas lucas "aga ei, 2.aasta" vastas Lucas.

"Olgu", vastas Rose nüüd lihtsalt.
Rose tundis end juba väsinult ja keeras teise külje, et mitte poisi poole vaadata, võttis oma pehme fliisteki ja tõmbas selle sealsamas istudes endale peale. Ta sulges silmad ja üritas kõigest väest mitte laevasõidu peale mõelda ja lootis lihtsalt, et ta magades väga õudne välja ei näe.

OT: Rose jäi magama, sest ma nüüd lahkun. Tsau!

" Ma lähen mujale" lausus poiss püsti tõustes ning lahkus kajutist.